Püsiva töövõimetuse ekspertiis

Püsiva töövõimetuse ekspertiis

Püsiv töövõimetus on:

-täielik (100%), kui inimesel esineb haigusest või vigastusest põhjustatud tugevasti väljendunud funktsioonihäire, mille tõttu ta ei ole võimeline tööga elatist teenima;

-osaline (10-90%), kui inimene on võimeline tööga elatist teenima, kuid haigusest või vigastusest põhjustatud funktsioonihäire tõttu ei ole võimeline tegema talle sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus.

Püsiva töövõimetuse ekspertiisi võib taotleda:

1) üldjuhul töövõimelises eas inimene, s.o alates 16. eluaastast kuni riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieani;

2) erandina pärast vanaduspensioniea saabumist või nooremas eas kui 16 eluaastat juhul, kui tervis on kahjustatud kutsehaiguse, töövigastuse, politsei-, piirivalve-, päästeteenistuse või muude teenistuskohustuste täitmise, tuumakatastroofi, liiklusõnnetuse või vägivallakuriteo tagajärjel või kui inimene taotleb pensioni Eesti Vabariigi ja mõne teise riigi vahel sõlmitud lepingu alusel.

Töövõime kaotuse protsendi võib määrata kestusega 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat, 5 aastat või kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni (kuid mitte kauem kui 5 aastat). Kestuse alguskuupäev (püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päev) on esmakordsel taotlemisel üldjuhul taotluse esitamise päev ja korduvekspertiisi puhul eelmise püsiva töövõimetuse ekspertiisiga määratud püsiva töövõimetuse kestuse viimane päev.

Püsiva töövõimetuse ekspertiisi teeb Sotsiaalkindlustusamet, kaasates ekspertarste.

Püsiva töövõimetuse tuvastamiseks tuleb inimesel täita vormikohane ekspertiisitaotlus. Taotluse vorm on kättesaadav pensioniametis, kus vajadusel klienditeenindaja abistab inimest taotluse täitmisel või Sotsiaalkindlustusameti kodulehel rubriigis blanketid/ekspertiisi blanketid. Kui inimene taotluse täitmisega iseseisvalt toime ei tule ja tal ei ole võimalik minna pensioniameti klienditeenindusse, võib taotluse täita ka puuet taotleva inimese pereliige, hooldaja, sotsiaaltöötaja või keegi muu abistaja. Lisaks taotluse täitja allkirjale peab taotlusel olema ka ekspertiisi taotleva inimese või tema seadusliku esindaja allkiri. Täidetud taotluse võib tuua pensioniametisse, saata posti või e-posti teel. Pensioniametite postiaadressid ja e-posti aadressid ning klienditeeninduse aadressid ja vastuvõtuajad on kättesaadavad Sotsiaalkindlustusameti kodulehel päise “Kontakt” alt.

Taotluses märgib inimene omaperearsti või teda raviva eriarsti (edaspidi: arst) andmed, kellel on püsiva töövõimetuse tuvastamiseks vajalikud andmed tema terviseseisundi kohta. Inimene peab olema nimetatud arsti vastuvõtul käinud taotluse esitamisele eelneva 3 kuu jooksul.

Juhul, kui isik taotleb püsiva töövõimetuse ja puude raskusastme ja puudest tulenevate lisakulude tuvastamist üheaegselt, täidetakse ühine ekspertiisitaotlus.

Inimene esitab koos ekspertiisitaotlusega vajaduse korral täiendavad dokumendid püsiva töövõimetuse põhjuse tuvastamiseks:

1) töövigastuse korral – tööõnnetuse raport;
2) kutsehaiguse korral – kutsehaigestumise raport;
3) politseiteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuse või teenistusega seotud haiguse korral – haigestumist või tervisekahjustuse saamist tõendavad dokumendid (tööõnnetuse raport, kutsehaigestumise raport, tervisekontrolli otsus või tervisetõend vm);
4) piirivalveteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuse või teenistusega seotud haiguse korral – haigestumist või tervisekahjustuse saamist tõendavad dokumendid (tööõnnetuse raport, kutsehaigestumise raport, tervisekontrolli otsus või tervisetõend vm);
5) päästeteenistuses teenistusülesannete täitmisel saadud vigastuse või teenistusega seotud haiguse korral – haigestumist või tervisekahjustuse saamist tõendavad dokumendid (tööõnnetuse raport, kutsehaigestumise raport, tervisekontrolli otsus või tervisetõend vm);
6) teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastuse või teenistuskohustustega seotud haiguse korral – haigestumist või tervisekahjustuse saamist tõendavad dokumendid (tööõnnetuse raport, kutsehaigestumise raport, tervisekontrolli otsus või tervisetõend vm);
7) vigastuse või haigestumise korral tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärjel – meditsiiniline dokument, millest nähtub põhjuslik seos tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii ja vigastuse või haigestumise vahel;
8) vigastuse või haigestumise korral liiklusõnnetuse tagajärjel – politsei tõend liiklusõnnetuse kohta;
9) vigastuse või haigestumise korral vägivallakuriteo tagajärjel – kohtuotsus või eeluurimisasutuse tõend kriminaalasja kohta.

Kui ekspertiisitaotluses esitatud andmed või taotlusele lisatud dokumendid ei ole ekspertiisiks piisavad või inimene ei ole taotluses nimetatud arsti juures viimase kolme kuu jooksul enne taotluse esitamist käinud, määrab Sotsiaalkindlustusamet inimesele tähtaja puuduvate andmete või dokumentide esitamiseks või arsti vastuvõtul käimiseks.

Juhul, kui inimene ei ole Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud tähtajaks esitanud täiendavaid andmeid või puuduvaid dokumente või käinud arsti vastuvõtul, menetlus lõpetatakse.

Püsiva töövõimetuse ekspertiisi korduvaks taotlemiseks esitab inimene ekspertiisiotsuses määratud püsiva töövõimetuse korduvekspertiisi tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile uue ekspertiisitaotluse. Terviseseisundi või püsiva töövõimetuse põhjuse muutumisel võib inimene taotleda uut ekspertiisi enne korduvekspertiisi tähtaja saabumist.

Sotsiaalkindlustusamet küsib inimese terviseseisundi kirjelduse arstilt, kelle andmed on ekspertiisitaotluses nimetatud.

Arst koostab vormikohase terviseseisundi kirjelduse ja esitab selle Sotsiaalkindlustusametile. Terviseseisundi kirjelduse vorm on kättesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehel rubriigis blanketid/ekspertiisi blanketid.

Töövõimetuse ekspertiisi tulemuste kohta vormistab Sotsiaalkindlustusamet kirjaliku otsuse, mis saadetakse isikule. Otsusest teavitatakse terviseseisundi kirjelduse esitanud arsti ning vajadusel haigekassat.

Püsiva töövõimetuse ekspertiisi teostamise tavapärane pikkus on kuni poolteist kuud. Pikenenud menetluse tõttu inimene rahas ei kaota.

Kui inimene ei nõustu ekspertiisiotsusega, võib ta 3 kuu jooksul otsusest teadasaamise päevast vaidluskomisjoni. Vaides tuleb põhjendada, miks inimene otsusega nõus ei ole.

Püsiv töövõimetus ulatusega 40-100% annab õiguse taotleda töövõimetuspensioni. Töövõimetuspensioni taotlemiseks on vajalik täita töövõimetuspensioni taotlus, mille vormi saab pensioniametist (klienditeeninduse aadressid ja vastuvõtuajad leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt päise “Kontakt” alt) või Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt rubriigist blanketid/pensionide blanketid.

  Ühingu uudised (6)Uudiste arhiiv
 Partnerite uudised (6)Uudiste arhiiv