Sotsiaaltoetused puuetega inimestele


Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral.

Toetuse liike on mitmeid, kuid alati tuleb toetuse taotlemisel esitada:

1. vormikohane avaldus; 2. taotleja pass või ID-kaart; 3. ekspertiisi otsus puude raskusastme kohta.

Lisaks sellele tuleb mõne toetuse liigi puhul esitada lisadokumente.

Sotsiaaltoetuse määr 2010. aastal on 400 krooni.

Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks:

- keskmise puudega lapsele 270% sotsiaaltoetuste määrast (2010. aastal 1080 krooni); - raske või sügava puudega lapsele 315% sotsiaaltoetuste määrast (2010. aastal 1260 krooni).

Dokumentidest tuleb selle toetuse puhul täiendavalt esitada lapse sünnitunnistus.

Puudega tööealise inimese toetust makstakse igakuiselt puudega tööealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks.

Toetust makstakse igakuiselt vastavalt lisakuludele, kuid mitte vähem kui 65% sotsiaaltoetuste määrast (2010. aastal 260 krooni) ja mitte rohkem, kui 210% sotsiaaltoetuste määrast (2010. aastal 840 krooni) kuus.

Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega vanaduspensioniealisele inimesele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusteks:

- keskmise puudega isikule 50% sotsiaaltoetuste määrast (2010. aastal 200 krooni); - raske puudega isikule 105% sotsiaaltoetuste määrast (2010. aastal 420 krooni); - sügava puudega isikule 160% sotsiaaltoetuste määrast (2010. aastal 640 krooni).

Puudega vanema toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastast last ja põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppivat kuni 19-aastast last

- kasvatavale puudega üksikvanemale; - kasvatavale ühele puudega abikaasadest; - üksi kasvatavale puudega võõrasvanemale; - üksi kasvatavale puudega eestkostjale; - üksi kasvatavale puudega isikule, kui temaga on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping.

Puudega vanema toetuse suurus on 75% sotsiaaltoetuste määrast (2010. aastal 300 krooni)

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:

1. lapse sünnitunnistus; 2. õpilaspilet või õppeasutuse teatis lapse õppimise kohta põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kui toetust taotleb 16-19-aastast last kasvatav puudega isik; 3. perekonnaseisu tõendav dokument või üksikvanema tõend või toetuse taotleja omakäeline kinnitus, et ta kasvatab last üksinda, kui toetust taotleb last üksi kasvatav puudega isik; 4. teise abikaasa kirjalik nõusolek, kui toetust taotleb üks puudega abikaasadest.

Õppetoetust makstakse igakuiselt mittetöötavale puudega õppurile, kes õpib gümnaasiumi 10.—12. klassis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis ja kellel on puudest tingituna õppetööga seotud lisakulutusi. Õppetoetust ei maksta juuli- ja augustikuu eest.

Õppetoetuse suurus on 25—100% sotsiaaltoetuste määrast vastavalt tegelikele lisakulutustele (2010. aastal 100—400 krooni).

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:

1. õppeasutuse teatis õppimise kohta või õpilaspilet või üliõpilaspilet; 2. dokument puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude olemasolu või selliste kulutuste tegemise vajaduse kohta; 3. omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta.

Töötamistoetust makstakse 16-aastasele ja vanemale töötavale puudega inimesele, kellel on puudest tingituna tööga seotud lisakulutusi.

Töötamistoetust makstakse puudega inimese enda poolt tehtud puudest tingitud töötamisega seotud tegelike kulutuste osaliseks hüvitamiseks kuni 10-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates. Kui kolme kalendriaasta jooksul tehtud lisakulud on maksimumsummast väiksemad, makstakse toetusena välja puudega inimese poolt kauba või teenuse eest tegelikult tasutud summa.

Toetusega hüvitatavad kulutused peavad olema tehtud töötamise ajal. Enne töötamise algust ja peale töötamise lõppu tehtud kulutuste hüvitamiseks toetust ei maksta. Toetust makstakse vastavalt esitatud kuludokumentidele kalendriaasta kestel tehtud kulutuste eest. Eelmisel kalendriaastal tehtud kulutuste eest makstakse toetust, kui avaldus toetuse saamiseks on esitatud hiljemalt jooksva aasta 31. märtsil.

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:

1. tööraamat või muu töötamist tõendava dokument;

2. dokument töötamisega seotud kulude kohta;

3. kirjalik selgitus puudest tingitud ja töötamisega seotud lisakulu vajaduse kohta.

Rehabilitatsioonitoetust makstakse 16-65-aastasele puudega inimesele aktiivseks rehabilitatsiooniks sotsiaalministri poolt määratud rehabilitatsiooniasutustes.

Rehabilitatsioonitoetust makstakse tegelike rehabilitatsioonikulude osaliseks hüvitamiseks kuni 200% sotsiaaltoetuste määrast kalendriaasta jooksul (2010. aastal 800 krooni).

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumendina esitada dokument rehabilitatsioonikulude kohta.

Täienduskoolitustoetust makstakse töötavale puudega inimesele tööalaseks ja tasemekoolituseks.

Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 24-kordses sotsiaaltoetuste määras kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates.

Toetuse taotlemisel tuleb lisadokumentidena esitada:

1. tööraamat või muu töötamist tõendav dokument; 2. dokument täienduskoolituskulude kohta.

Puudega lapse toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust või puudega vanema toetust saanud isikult puude raskusastme korduval tuvastamisel enne ühe aasta möödumist toetuse maksmise lõpetamisest, uut taotlust ei nõuta, välja arvatud juhul, kui isikul tekib õigus uuele toetuse liigile või puudega vanema toetusele järgmise lapse kohta. Eelnevalt nimetatud juhul määratakse toetus puude raskusastme tuvastamise päevast.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetusi makstakse vastavalt toetuse saaja soovile:

* toetusesaaja arveldusarvele Eestis; * toetusesaaja elukohajärgses pensioniametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arveldusarvele Eestis; * toetusesaaja kulul posti teel kojukandena või * toetusesaaja kulul toetusesaaja arveldusarvele välisriigis.

Põhjendatud taotluse alusel makstakse puuetega inimeste sotsiaaltoetusi maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on:

* sügava puudega töövõimetuspensionär; * sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saav isik või * vanaduspensioniealine isik.

Elukohajärgne pensioniamet teeb sügava puudega töövõimetuspensionäri või sügava puudega töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saava isiku või vanaduspensioniealise isiku taotluse alusel otsuse riigi kulul kojukande kohta kuni üheaastase kehtivusajaga. Elukohajärgne pensioniamet võib nimetatud isikute taotluse alusel otsuse teha pikema kehtivusajaga, kui selleks tuleneb vajadus põhjuste iseloomust, millele tuginedes elukohajärgne pensionamet otsuse teeb.

Sotsiaaltoetuse saaja peab 10 päeva jooksul teatama elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult kõigist asjaoludest, mis toovad kaasa talle määratud toetuse maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutuse.

Kindlasti tuleks pensioniametit teavitada sellistel juhtudel nagu näiteks:

- õppetoetust saav isik lõpetab oma õpingud ja/või läheb tööle; - toetuse saaja viibib järjest üle kahe kuu haiglaravil (va puudega lapse toetuse saaja); - toetuse saaja viibib kinnipidamisasutuses; - muudel juhtudel, kui toetust saava isiku elus toimuvad muutused, mis võivad mõjutada toetuse suurust või võivad põhjustada toetuse maksmise lõpetamise.

Kahtluse korral, kas info on toetuse saamiseks oluline, on mõistlik alati konsulteerida pensioniametiga.

Asjaoludest mitteteavitamisel või hilinemisega teavitamisel tekivad enammaksed ehk sotsiaaltoetusteks liigselt makstud summad - see tähendab, et inimesele on välja makstud toetused, aga hiljem selgub, et tal ei olnudki õigust sel perioodil toetust saada.

Enammakstud summad tuleb Sotsiaalkindlustusametile tagastada – seda tehakse vabatahtlikult, nõutakse tagasi või tehakse tasaarvestus, kui enammakse on tingitud teadvalt valeandmete esitamisest. Kui isik ei maksa alusetult saadud sotsiaaltoetusi tagasi, võidakse talle liigselt makstud summad Sotsiaalkindlustusameti otsuse alusel igakuiselt makstavatest sotsiaaltoetustest kinni pidada.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 24 lõige 3 sätestab, et kui puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine lõpetatakse enne liigselt makstud summade täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule liigselt makstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on Sotsiaalkindlustusametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Oluline on ka teada, et pärast puuetega inimeste sotsiaaltoetust saava isiku surma alusetult väljamakstud sotsiaaltoetuse summad ei kuulu pärandvara koosseisu ning nimetatud summad tagastatakse panga või pärandvara saanud isiku poolt elukohajärgse pensioniameti vastava nõude saamisel.

  Ühingu uudised (6)Uudiste arhiiv
 Partnerite uudised (6)Uudiste arhiiv