Tagasi normaalellu

Tagasi normaalelluIleostoom koos kotiga.

Stoomiga on võimalik elada peaaegu tavalist elu, kuid harjumine stoomiga nii füüsiliselt kui psüühiliselt võtab aega.    Seetõttu on väga tähtis saada emotsionaalset ja vaimset toetust oma perelt ning sõpradelt. Ilmselgelt on väljaheidetest mõtlemine ebamugav. Kuid võtke endale aega ja mõelge kõik hästi läbi. Kuigi Te tavaliselt ei räägi oma väljaheidetest, on need ikkagi normaalse elu osaks. Inimesed ei aimagi, et kannate kotti, kui te sellest ise ei räägi. Kui te olete ära harjunud koti tühjendamise ja vahetamisega, ei mõtle Te sellest oma igapäevaste tegemiste ajal.   Teil ei ole vaja rääkida stoomist kõigile, aga loomulikult peate Te sellest rääkima inimestega, kellega elate koos.   Paljud inimesed leiavad, et neil on olnud kasu rääkimisest isegi nendega, kellega ei ole lähedasi suhteid. Teil hakkab kergem, kui saate rääkida oma stoomist vabalt. Võite ka lastega rääkida oma stoomist küllaltki avatult. Kui nad tunnevad, et Teie aktsepteerite seda, siis tavaliselt aktsepteerivad seda nemadki.  

Riietumine

Võite kanda samu riideid, mida enne operatsiooni kandsite, siiski on paremad veidi avaramad riided.  

Pesemine

Stoomiga võite käia duśi all või vannis täpselt nagu enne. Seep ja vesi ei lähe stoomist sisse ning ei kahjusta stoomi mingil viisil. Võite minna duśi alla või vanni kotiga või ilma – valik on Teie.    

Toitumine

Enamik inimesi võib süüa ja juua samu asju, mida enne operatsiooni. Mõned toiduained ja joogid võivad tekitada väljaheidete suuremat kogust või vedelamat või tahkemat olekut ning gaase. Te saate aja jooksul välja arvestada, mis sobib ja millest tuleks hoiduda. Osa inimesi leiab, et väljaheidete kogus suureneb ning tekivad gaasid ja lõhnad, kui nad on söönud muna, kapsast, sibulat, herneid, sparglit või šokolaadi, või kui nad on joonud õlut või kihisevat limonaadi.   Mõned reeglid siiski kehtivad: Teie toitumine peab olema mitmekülgne, peate hoidma kinni kindlatest toiduaegadest ja närima toitu korralikult.  

Võimlemine ja sport

Enamus stoomiga inimesi võib jätkata võimlemist ja sportimist samamoodi nagu enne operatsiooni. Stoom ise ei takista Teil sportimist, muidugi sõltub kõik sellest, kuidas Te ise end tunnete. Te võite ujuda nii meres kui basseinis. Esimesed kolm kuud on keelatud raskuste tõstmine.  

Seksuaalsuhted

Pidage meeles, et stoom ei ole muutnud Teid kui isikut. Võib olla raske jätkata seksuaalsuhteid. Rääkige oma partneriga sellest, mida Te tunnete. Tehke üks samm korraga, kuna vajate aega harjumiseks oma stoomiga. Mõne aja pärast tunnete Te end palju paremini. Mõned inimesed on märganud seksuaalseid probleeme pärast operatsiooni. Põhjus võib olla psühholoogiline ja vaimne.   Niipea, kui ise olete selleks valmis, leiate Te, et saate nautida sama loomulikku seksuaalelu nagu enne operatsiooni. Inimesed kalduvad uskuma, et stoom on normaalse seksuaalelu barjääriks, aga ärge tekitage endale võltsprobleemi.   Enne seksuaalsuhet võite paigaldada endale väiksema koti.  

Reisimine

Stoom ei takista Teid reisimast, kuid kindluse mõttes võtke endaga kaasa niipalju kotte, kui vajate reisi jooksul. Kui reisite soojades maades, higistate Te rohkem, pidage meeles, et siis vajate Te rohkem kotte kui tavaliselt. Kui Te juba ei kasuta pehme kattega kotte, võite vajada pehmet riiet kaitseks, et plastikkott ei kleepuks Teie naha külge. Võib juhtuda, et kuumus kahjustab Teie nahka, seega ärge unustage võtta endaga kaasa nahapuhastus- ja hooldusvahendeid.  

Igapäevane elu

Pärast ileostoomi operatsiooni kalduvad inimesed mõtlema, et nad ei saa jätkata normaalset elu. Raske on aktsepteerida fakti, et peate kandma oma kõhul kotti.   Samm sammult hakkate Te aru saama, et tegelikult võite elada samamoodi kui enne. Enamus inimesi kinnitab seda. On soovitav mitte kanda liibuvaid riideid. Kott on valmistatud helisummutavast lõhna hoidvast materjalist, mis hoiab Teie saladust.   Pärast operatsiooni tööle naasmine sõltub Teie üldisest tervisest ja jõust. Pidage nõu oma arsti või õega. Patsientidel, kes on läbi elanud raske kõhuoperatsiooni, soovitatakse mitte naasta tööle enne, kui kõhulihased on täielikult paranenud; see võtab aega paar-kolm kuud.

MTÜ Pelgulinna Seltsi seltsidaamid


Viis aastat tagasi külastasid Islandi
seltsidaamid Põhja-Tallinna
Valitsuse sotsiaalhoolekande
osakonda, mille juhataja Mart-
Peeter Erss viis nad kokku MTÜ Pelgulinna
Seltsi juhatuse aseesimehe
Pille-
Maris Arroga. Sellest kohtumisest
sai alguse seltsidaamide liikumine
Põhja-Tallinnas.
Tegu on projektipõhise tegevusega,
mida on rahastanud Põhja-Tallinna
Valitsus ja Hasartmängumaksu
Nõukogu. Koostööpartneriteks on
MTÜ Tehisuurisega Inimeste Ühing
ning Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande
osakond.
Pelgulinna seltsidaamide tegevus
on suunatud inimestele, kellel tervisehädade
tõttu puuduvad võimalused,
et osaleda huvitegevuses ja ühiskondlikus
elus.
Kõrge iga on ühest küljest suur
õnn, kuid seda ainult juhul, kui on säilinud
tervis. Teisalt kaasneb kõrge eaga
sageli üksindus, sest üle on elatud
kõik oma lähedased ja sõbrad. Isegi
kui neil on lapsed või lapselapsed, ei
teki põlvkondadevahelise erinevuse
tõttu vestlusteks vajalikku teineteisemõistmist.
Siin võivad eakale vajalikul
määral vestluspartneriteks osutuda
ainult samaealised, st samalaadse
elukogemusega inimesed: seltsidaamid,
kes külastavad suhtlemisvaeguse
all kannatavaid inimesi nende ko-
MTÜ Pelgulinna Seltsi seltsidaamid
dudes või kellega minnakse koos jalutama.
Iga kuu kolmandal reedel kogunetakse
Pelgulinna rahvamajja ühisele
teeõhtule koos teiste Pelgulinna
eakatega, kus peale meelelahutuse pakutakse
ka päevakajalist teavet.
Projektis osalemine on kasulik nii
tugiisikule kui ka tema kliendile. Tugiisikule
on kaasinimeste aitamine eelkõige
eneseteostuse võimalus. Kliendile,
aga sageli ka tema pereliikmetele,
pakutakse peamiselt emotsionaalset
tuge. Spetsiifilisema sihtrühma
moodustavad inimesed, kellele mingil
põhjusel on rajatud stoom.
Aktiivselt tegutsevaid seltsidaame
on praegu umbes kümme. Nendega
on liitunud 32 stoomiga tugiisikut.
Kõik nad on pensioniealised ja teevad
tugiisiku tööd vabatahtlikena. Igal seltsidaamil
on ainulaadne elukäik, millest
ta ammutab abistaja tööks vajalikke kogemusi.
On küüditatuid, endisi skaute,
kõrgema ja vähem kõrgema haridusega
tugiisikuid, mis võimaldab leida
igale abivajajale sobiva tugiisiku.
Enamik kliente on eestikeelsed,
kuid on ka vene keelt kõnelevaid. Vahel
on seltsidaami ja tema kliendi vahel
arenenud usalduslikud sõbrannasuhted.
Kuid valdavalt on seltsidaamide
töö psüühiliselt väsitav. Läbipõlemise
vältimiseks vajavad osad neist
aeg-ajalt lühi- või pikaajalist puhkust.
Samuti korraldatakse tugiisikutele
mitmesuguseid koolitusi ja lõõgastumisvõimalusi.
Pelgulinna seltsidaamide abi on
kasutanud Põhja-Tallinna Valitsuse
sotsiaalhoolekande osakond, et leevendada
oma koduteenusel olevate
üksindust kurtnud klientide hingehäda.
Sotsiaalhoolekande osakonna
iga sotsiaalhooldustöötaja teenindab
mitut klienti. Abistatakse sisseostude
tegemisel, koristamisel, asjaajamisel,
arstiabi korraldamisel ja paljus muus,
kuid lihtsalt vestlemiseks jääb aega
vajaka. Loomulikult ei asenda seltsidaamid
hooldustöötajat, kuid nende
abi võimaldab nende tööaega tõhusamalt
kasutada, toob vaheldust klientide
igapäevaellu ja avardab nende
sotsiaalset võrgustikku.
Viienda sünnipäeva künnisel olevad
Pelgulinna seltsidaamid ootavad
oma ridadesse uusi liikmeid. Kõigil,
kes tunnevad, et soovivad end teostada
seltsidaamina teisi inimesi aidates,
palume soovist teada anda telefonil
516 3235 Pille-Maris Arro või 521 1978
Kai Keller, e-postil marispille@hot.ee
või kai.keller@tallinnlv.ee .
Samadel kontaktidel oodatakse
teavet abivajavate inimeste kohta. Ärge
häbenege pöörduda, sest jagatud
mure on pool muret, jagatud rõõm aga
kahekordne rõõm.

Kai Keller
sotsiaalhoolekande osakond
  Ühingu uudised (6)Uudiste arhiiv
 Partnerite uudised (6)Uudiste arhiiv